Märts on esimene kevadkuu – päike käib natuke kõrgemalt, lumi hakkab sulama ja jääpurikad tilguvad. Päeval sulatab ja tihtipeale öösel veel külmetab uuesti jääks selle mis päeval sulas.
Lastega õues olles, saategi otsida kevade märke.
Leidke lume alt välja sulanud maad ja tärkavat muru ning esimesi kevadlilli.
Õuest tagasi tulles, otsige välja paber ja guaššvärvid ning maalige ka omad lumikellukesed või märtsikellukesed.
Igaüks saab maalida vastavalt oma oskustele ja kõikide lilled võib panna seinale näitusele 🙂
Kui tahate hoopis lõigata ja kleepida, siis ka niimoodi valmivad toredad kellukesed.
Esimeste kevadlillede hulgas on ka paiselehed ja võililled.
Neid mõnusaid väikseid päikseid võib samuti maalida või lõigata ja kleepida.
8. märts on naistepäev, mis on minu meelest lihtsalt üks armas päev.
Sellel päeval võib viia lilli igale sulle armsale naisele ja tüdrukule, kellele tahad näidata, et sa temast hoolid.
Kõik naised ei ole emad ja sellepärast on lihtsalt tore kui kõikidele naistele on päev, mil neid meeles peetakse 🙂
Lapsed võivad joonistada emale, vanaemale või õele ilusa kaardi või teha koos isaga küpsisetorti.
Tüdrukud ja poisid hakkavad teatud vanuses uurima ja arutlema mille poolest nad on erinevad ja mille poolest sarnased.
Tavaliselt algab see ca 4 aasta vanuselt kui võid lasteaias kuulda kedagi rääkimas poiste mängudest ja tüdrukute mängudest. Siis jääb üle ainult seletada, et kõik võivad ikka koos mängida….
Nüüd ongi sobiv aeg vestelda lastega teemal poisid ja tüdrukud.
Mida nemad oma peas mõtlevad?
Kuidas lapsed teevad vahet kas mängukaaslaseks on tüdruk või poiss?
Millised on laste meelest tüdrukute nimed?
Kas tüdrukute ja poiste riided on nende meelest samasugused või erinevad?
Tüdrukute nädalal võib teha nukke – paberist ja/või kangast. Näo võib joonistada värvipliiatsite või vildikatega.
Kodumaa nädalal võib lastele tutvustada meie rahvuslille, -lindu, -looma, -puud, -kala ja -kivi:
rahvuslill – rukkilill
rahvuslind – suitsupääsuke
rahvusloom – hunt
rahvuspuu – tamm
rahvuskala – räim
rahvuskivi – paekivi
Vaadake neid üheskoos internetist, lugege nende kohta ja joonistage, maalige või meisterdage, nii jäävad need paremini meelde ja samas olete jälle veetnud mõnusalt üheskoos aega.
Vaadake koos eesti lippu, selle värve.
Rääkige, et eesti pidupäeval pannakse eesti lipp lehvima.
Tehke koos lapsega ilus eesti lipp või maalige samuti Pikk Hermann, mille tornis lehvib uhkelt meie sini-must-valge lipp.
Rääkige lapsele, et Eestimaa on meile armas, sest see on meie sünnimaa- isamaa.
Kuna on juttu eesti rahva loomingust, siis on just sobiv aeg lugeda lapsele eesti muinasjutte ja luuletusi.
Tuletada meelde vanasõnu ja mõistatusi.
Laulda rahvalaule, näiteks hällilaulu või valu ära võtmise laulu.
Vaadata koos rahvapille, kasutades jälle interneti võimalusi kui endal näiteks kannelt kodus pole.
Kandlele lisaks toon välja selliseid pille nagu torupill, vilepill, kammipill.
Uurige ka rahvuslikke mustreid ja rahvariideid.
Jutustage lapsele millal neid riideid tänapäeval selga pannakse – laulupeole ja tantsupeole.
Kui teil on omas kodus rahvarõivaid, siis tooge need kapist välja ja näidake lapsele.
Rahvakommetest rääkides on sellel nädalal teemaks vastlapäev.
Vastlapäev on liikuv põha, seega jälgige mis kuupäeval see käesoleval aastal on.
Tutvustage vastlapäeva kombestikku, mida siis tehti ammustel aegadel ja mis on alles jäänud tänapäeva.
Uurige kas on teie kodu lähedal mingit suuremat vastlapäeva üritust, kus toimetatakse vanade kommete kohaselt.
Näiteks Tallinnas on tavaliselt Vabaõhumuuseumis vastlapäeva puhul alati midagi toimumas.
Kui olete käinud valstlaliugu laskmas, siis koju jõudes sööge hernesuppi ja vastlakukleid ning kui veel jaksu on laske lapsel joonistada või maalida oma vastlasõidust pilt.
Kõige pealt võiksite lapsega arutleda teemal – millised loomad on üldse põhjamaaloomad… Kes seal põhjapooluse ligidal elavad?
Näiteks – jääkaru, hüljes, põhjapõder.
Kui selle olete koos järgi uurinud, siis võiksite vaadata jääkarusid, kas siis wikipeediast, raamatust või YouTubest.
Seejärel otsige välja valge värv ja sobivat värvi paber. Midagi sellist, mis meenutab lund ja jääd.
See võib olla ka mingi sobiv tapeedi jupp või siis maalige ise valge paber kergelt sinakaks.
Sellele paberile saab laps maalida sellise jääkaru nagu oskab.
Samal ajal kui laps maalib võite rääkida sellest, et jääkaru saab minna vaatama loomaaeda, kus ta on pandud elama puuri ja kus inimesed tema eest hoolitsevad – annavad süüa ja hoiavad puuri puhta.
Kõige väiksemad lapsed, muidugi selliseid jääkarusid veel ei maali, aga nemad võivad maalida nendele karudele vett – harjutavad lainelise joone maalimist.
Kolme aastased võivad maalida jääkarudele loomaaia puurid – harjutavad niimoodi vertikaaljoonte tõmbamise oskust.
Kui põhjamaaloomadest on jutud räägitud, on aeg uurida lõunamaaloomi. Need on loomad, kes elavad soojal maal.
Näiteks – ahv, lõvi, kaamel, elevant, kaelkirjak ja tiiger.
Samal ajal kui laps joonistab, arutlege, mida need loomad söövad ja kus nad elavad.
Võite ka võrrelda põhjamaa- ja lõunamaaloomi.
Kuidas näiteks jääkaru ja pruunkaru on erinevad ja mis neil on sarnast.
Talvelõbud on eri vanustes laste jaoks täiesti erinevad asjad.
Päris pisikesed õpivad alles lumehanges püsti püsima ja teevad tutvust libeda jääga.
Natuke suuremad juba tegutsevad õues lumelabidaga rõõmsalt lund laiali loopides ja kelgutavad.
Veel suuremad teevad lumememmesid ja lisaks kelgutamisele õpivad suusatama ning uisutama.
Aga ennem veel kui välja minna on vaja end soojalt riidesse panna ja sellega alustamegi.
Kui hakkate õue minema arutage koos lapsega, milliseid riideid on vaja selga panna ja kas jalga sobivad sandaalid või saapad 😉
Siin allpool oleval pildil on väikelaps kaunistanud tutimütsi ja villase soki. Töövahendiks on olnud guaššid, pintsel ja plastmasskahvel.
Nii väikeste lastega on oluline sinu meelest valmis saanud töö eest ära võtta ja anda lapsele uus valge paber millele ta võib maalimist jätkata.
Nii on midagi kaunist panna esile lapse lauakese juurde seinale.
Omast kogemusest tean, et kui pisikestele jätta erinevad värvid ja võimalus maalida seni kuni tahab, siis lõpptulemus on midagi pruuni või musta 🙂
Lisaks maalimisele võite võtta välja käärid ja lõigata erinevaid kujundeid ning siis on lapse kord neid kujundeid teie poolt välja lõigatud sallile paigutada ja kinni kleepida.
Tundub kerge, aga vajab ikkagi keskendumist ja see polegi lapse jaoks nii lihtne töö.
Suuremad lapsed võivad juba ise detailid välja lõigata ja ka narmad sallile ise lõigata.
Mõtelge ise välja milliseid kujundeid soovite oma sallidel näha.
Suuremate lastega võite ennem töö alustamist uurida erinevaid mustreid olemsolevatelt sallidelt, raamatutest või tänapäeval on vist kõige lihtsam googeldada internetist. Nutitelefon kipub kõige lähemal olema.
Iga maja õuel võiks olla laste rõõmuks vähemalt üks lumememm.
Õpetage lapsele kuidas teha lumepalli ja siis juba kuidas selle suureks lumememme palliks saab veeretada.
Lumememme tegemisel on ikka suuri inimesi vaja appi, kes siis need valmis veeretatud pallid ilusti teineteisele peale panevad ja aitavad ka porgandi ninaks panna.
Pärast on hea soojas toas maalida see lumemees paberile.
Selleks on vaja sinist paberit või kartongi, ja valget, musta ning punast guašši.
Kui sinist paberit pole kodus hetkel, siis võite paberi ise siniseks maalida ja ära kuivada lasta. Läheb natuke kauem aega, aga tehtud saab ikka 🙂
Järgmised tööd on teinud jällegi natuke vanemad lapsed. Või siis sellised, kes on rohkem maalimisega/ joonistamisega tegelenud.
Iga oskus tahab harjutamist.
Talvelõbud on jäädvustatud ja nüüd soovin teile lõbusaid koosolemisi nii toas kui õues.
Lapsed kasvavad kiiresti suureks, ärge magage seda imelist aega maha 🙂
Lastega õues olles tuleb mõni lind ikka vastu või lendab mööda. Tutvustage oma lastele meie paigalinde, ehk siis neid kes talvel ka Eestis on.
Või siis kui elate kuskil mujal, siis muidugi võivad teie paigalinnud olla hoopis teistsugused 😉
Natuke suuremate lastega saab juba arutada miks osa linde jääb Eestisse ja miks rändlinnud üldse soojale maale ära lendavad.
All oleval pildil on väike laps maalinud ette antud linnu šablooni leevikese värvidega.
Võtke lapsele nähtavale ka leevikese foto või joonistatud pilt, kus pealt saab näha milline ja mis värvi see lind päriselt on.
Nii on kõige lihtsam alustada päris väikeste lastega.
Lindude maalimise töö vajab harjutamist.
Kui päris pisikestel on raske katta kogu linnu pinda pintsliga maalides, siis võite teha hoopis svammi trükki.
Nii saab linnuke kiiremini valmis 🙂
Samal ajal kui koos tegutsete on paras aeg rääkida sellest, et linnud vajavad talvel inimeste abi.
Väikestel lindudel on raske leida toitu, sest talvel kui on lumi ja jää ning maa on külmunud, siis on toiduga kitsas käes.
Järgmisel pildil on laps maalinud paigalindu – varest.
Just nii hästi nagu ta seda sel hetkel oskas.
Alati julgustage lapsi maalima ja näidake eeskuju – maalige ise lapsega koos oma variant – näiteks samast linnust.
Nii kasvab enesekindlus ja tegutsemislust.
Üks võimalus on teha linnu pilt kleepetööna.
Joonistage detailid – keha, pea, tiivad ja silm valmis.
Suuremad lapsed saavad need osad ise välja lõigata ja väiksematele võite ise need valmis lõigata.
Siin kohal on sobiv aeg tutvustada linnu välimust.
Uurige mis kehaosad linnul on ja küsige lapselt mida neist kehaosadest pole inimesel.
Seejärel arutage üheskoos kuidas need detailid paberile paigutada ja kui see on tehtud, siis jääb veel üle võtta liim ning liimida need linnud valmis.
Silmade asemel võite kasutada ka poest ostetud plastmassist silmi.
Lastele meeldivad need väga, sest et need liiguvad.
Järgmised kaks pilti on joonistanud ja maalinud natuke suurem laps, kes oskab juba joonistada.
Siin on lapsele antud mõte ehk siis teema kätte ja laps on vabalt omal valikul teostanud selle.
Kui laps veel ei tea mida lindude toidulauale joonistada, siis rääkige sellest mida linnud söövad. Mida neile võib sinna õue söögiks viia?
Kui olete juba kaua toas olnud ja on aeg minna uuesti õue, siis võtke midagi lindudele sobivat toitu kaasa ning aidake jälle üks külm talvepäev väikestel sulepallidel üle elada.
Teeme maailma paremaks – kasvõi üks päev korraga ja üks linnuke korraga 🙂
See on maalitud puhumistehnikas kasutades joogikõrt.
Kui see on tehtud, siis…..
Vaata aknast välja – seal on ilus!
Sest sel aastal on meil lumega vedanud.
Taevast on tulnud külluses alla valget ollust, mis teeb lapsed rõõmsaks 🙂
Ongi paras aeg mitte ainult vaadata õue vaid ka minna lastega välja ja mängida lumega.
Mängu käigus saavad selgeks ka kõik lume omadused ja see mida sellega/sellest teha saab.
Kui on juba piisavalt mängitud, siis võib võtta kelgud ja teha üks väikene jalutuskäik lähimetsa, et nautida looduse ilu.
Metsas on kaunid lumised ja härmas puud ning põõsad.
Lumelt võib leida ka jala- ja käpajälgi, mida on jätnud sinna inimesed, loomad või linnud.
Jalutamise käigus saate arutleda lastega kõigest, mida te ümberingi näete ja ka vastata laste küsimustele.
Tagasi kodus olles, jooge sooja teed ja lugege lapsele mingi mõnus talvemuinasjutt.
Ja kui peale pisikest puhkust veel energiat jätkub, siis võite midagi talvist joonistada, maalida, lõigata, kleepida või voolida.
Joonistage, maalige või meisterdage seda, mida jalutades nägite – talvist metsa, lumesadu, jääpurikaid.
Vaja läheb valget paberit ja valget siidipaberit, tumesinist aluspaberit ja kääre ning liimi.
Valgele paberile on maalitud talvine pilt – raagus puu ja kuusk selle kõrvale.
Lumine sinakates toonides taust on maalitud viimasena.
Talvine mets on maalitud guaššvärvidega. Sinine taust on maalitud esimesena valmis ja lastud kuivada ennem kui puid ja lund hakati maalima.
Rebimistöö ja kleepimine – jääpurikad.
Tarvis läheb helesinist ja valget paberit, vana ajalehte ja vatti. Kollase päikese võib maalida või siis rebida või lõigata kollasest paberist.
Meisterdamise ajal saate rääkida lapsega sellest kuidas jääpurikad tekivad ja kas neid tasub ikka limpsida 🙂
Päris pisikestega võite teha võlupildi jäälilledest.
Selleks on vaja valget paberit ja valget rasvakriiti ning helesinist vesivärvi.
Kõigepealt saab laps joonistada paberile “jäälilled”, nii, et midagi ei paista ja siis kui ta maalib paberi siniseks, tulevad need nagu võluväel nähtavale.
Soovin teile mõnusaid lumiseid talvepäevi!
Ja kui tundub liiga külm olevat, siis ega see kevad enam kaugel pole 🙂
Sellel nädalal me maalisime 3. ja 4. aastaste lastega muru ning meisterdasime värvilisi ämbreid selle peale.
Samal ajal me vestlesime lastega sellest mis aiatöid üldse tehakse ja kuidas ka väikesed lapsed saavad oma vanemaid aidata. Mida nemad saaksid aias teha, et taimed paremini kasvaksid?
Vajalikud materjalid ja tarvikud on – valge aluspaber, roheline värv, pintsel, värviline kartong, käärid, liim, viltpliiatsid ja pabernöör.
We use cookies on our website to give you the most relevant experience by remembering your preferences and repeat visits. By clicking “Accept All”, you consent to the use of ALL the cookies. However, you may visit "Cookie Settings" to provide a controlled consent.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. These cookies ensure basic functionalities and security features of the website, anonymously.
Cookie
Duration
Description
cookielawinfo-checkbox-analytics
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional
11 months
The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy
11 months
The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.
Functional cookies help to perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collect feedbacks, and other third-party features.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.
Advertisement cookies are used to provide visitors with relevant ads and marketing campaigns. These cookies track visitors across websites and collect information to provide customized ads.