Mida teha lastega kodus?

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teema:

Naistepäev/Tüdrukute nädal

8. märts on naistepäev, mis on minu meelest lihtsalt üks armas päev.

Sellel päeval võib viia lilli igale sulle armsale naisele ja tüdrukule, kellele tahad näidata, et sa temast hoolid.

Kõik naised ei ole emad ja sellepärast on lihtsalt tore kui kõikidele naistele on päev, mil neid meeles peetakse 🙂

Lapsed võivad joonistada emale, vanaemale või õele ilusa kaardi või teha koos isaga küpsisetorti.

Tüdrukud ja poisid hakkavad teatud vanuses uurima ja arutlema mille poolest nad on erinevad ja mille poolest sarnased.

Tavaliselt algab see ca 4 aasta vanuselt kui võid lasteaias kuulda kedagi rääkimas poiste mängudest ja tüdrukute mängudest. Siis jääb üle ainult seletada, et kõik võivad ikka koos mängida….

Nüüd ongi sobiv aeg vestelda lastega teemal poisid ja tüdrukud.

Mida nemad oma peas mõtlevad?

Kuidas lapsed teevad vahet kas mängukaaslaseks on tüdruk või poiss?

Millised on laste meelest tüdrukute nimed?

Kas tüdrukute ja poiste riided on nende meelest samasugused või erinevad?

Tüdrukute nädalal võib teha nukke – paberist ja/või kangast. Näo võib joonistada värvipliiatsite või vildikatega.

Võib ka maalida näpuvärvidega või guaššidega.

Vaata siia! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teema:

Kus kohast tuleb piim?

Kas sinu lapsed teavad kus kohast tuleb poe riiulile piimapakk?

Kui ei, siis vaata piimaliit.ee lehele ja sa leiad kõik mida lastega koos uurida piima teekonnast 😉

Minusugune linnavurle teab sellest niipalju, et selleks, et lehmad piima annaks on vaja, et vasikad sünniksid.

Lehm tahab muidugi ka süüa-juua saada, et oleks millest piima tekitada.

Siis annab lehm piima, mis on mõeldud vasikate suureks kasvamiseks.

Inimesed on õppinud lehma lüpsma ja tema piima ise kah jooma ning piimast erinevaid piimatooteid tegema.

Leidub ka inimesi kes on otsustanud piimatoodetest hoiduda, kas siis allergia tõttu või muude põhimõtete pärast.

Seda teemat siia kirjutama ajendas hiljuti lasteaias toimunud vestlus.

Küsisin 3-5. aastastelt lastelt, mida tehakse piimast? Ja nad ei osanud midagi peale piima vastata…..

Seletasin siis neile, et piimast saab teha hapupiima, kohupiima, kohukesi, jogurtit, jäätist, võid, kodujuustu, rõõska koort, vahukoort, keefirit, petti, hapukoort ja juustu erinevaid sorte.

Hetkel rohkem meelde ei tule 🙂

Kuidas piimatooted poodi jõuavad, ehk milline on piima teekond, on lihtsalt seletades selline:

Piim viiakse farmidest piimakogumisautos piimatööstusse, kus see jahutatakse ja pastöriseeritakse ning seejärel pakendatakse.

Sealt viiakse piim kaubaautodega poodi ja pannakse piimaletti välja.

Piimatööstuses tehakse ka kõiki muid erinevaid piimatooteid, mis siis samuti autotega vurisevad kauplustesse.

Sealt saab endale meelepäraseid piimatooteid koju kaasa osta.

Kõige selle piimajutu lõpetuseks võiksite joonistada, voolida või maalida lehma ja vasika või siis hoopis piimatooteid.

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teema:

Kodumaa- Eesti Vabariik

Kodumaa nädalal võib lastele tutvustada meie rahvuslille, -lindu, -looma, -puud, -kala ja -kivi:

rahvuslill – rukkilill
rahvuslind – suitsupääsuke
rahvusloom – hunt
rahvuspuu – tamm
rahvuskala – räim
rahvuskivi – paekivi

Vaadake neid üheskoos internetist, lugege nende kohta ja joonistage, maalige või meisterdage, nii jäävad need paremini meelde ja samas olete jälle veetnud mõnusalt üheskoos aega.

Vaadake koos eesti lippu, selle värve.

Rääkige, et eesti pidupäeval pannakse eesti lipp lehvima.

Tehke koos lapsega ilus eesti lipp või maalige samuti Pikk Hermann, mille tornis lehvib uhkelt meie sini-must-valge lipp.

Rääkige lapsele, et Eestimaa on meile armas, sest see on meie sünnimaa- isamaa.

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teema:

Rahvalooming/Vastlapäev

Kuna on juttu eesti rahva loomingust, siis on just sobiv aeg lugeda lapsele eesti muinasjutte ja luuletusi.

Tuletada meelde vanasõnu ja mõistatusi.

Laulda rahvalaule, näiteks hällilaulu või valu ära võtmise laulu.

Vaadata koos rahvapille, kasutades jälle interneti võimalusi kui endal näiteks kannelt kodus pole.

Kandlele lisaks toon välja selliseid pille nagu torupill, vilepill, kammipill.

Uurige ka rahvuslikke mustreid ja rahvariideid.

Jutustage lapsele millal neid riideid tänapäeval selga pannakse – laulupeole ja tantsupeole.

Kui teil on omas kodus rahvarõivaid, siis tooge need kapist välja ja näidake lapsele.

Rahvakommetest rääkides on sellel nädalal teemaks vastlapäev.

Vastlapäev on liikuv põha, seega jälgige mis kuupäeval see käesoleval aastal on.

Tutvustage vastlapäeva kombestikku, mida siis tehti ammustel aegadel ja mis on alles jäänud tänapäeva.

Uurige kas on teie kodu lähedal mingit suuremat vastlapäeva üritust, kus toimetatakse vanade kommete kohaselt.

Näiteks Tallinnas on tavaliselt Vabaõhumuuseumis vastlapäeva puhul alati midagi toimumas.

Kui olete käinud valstlaliugu laskmas, siis koju jõudes sööge hernesuppi ja vastlakukleid ning kui veel jaksu on laske lapsel joonistada või maalida oma vastlasõidust pilt.

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teemad:

Kodulinn/Valentinipäev

Selle nädala teemadena on oma kodu ja sõbrad.

Rääkige lapsega sellest, kes on teie pere liikmed. Kes teie kodus elavad?

Jutustage, et kodud võivad olla nii maal külas, väikeses linnas kui ka suures pealinnas.

Kodu võib olla talus, ridamajas, kortermajas või isegi paadis nagu näiteks Taanis osadel inimestel on 🙂

Suuremad lapsed võiksid teada oma kodulinna või koduküla nime.

Minge lapsega välja ja vaadake mida huvitavat leiate oma kodukohast, mida võiks näiteks teie külalistele kunagi näidata.

Kui teie kodukohas leidub muuseum, siis külastage seda koos perega.

Minu loomad on minu sõbrad, joonistamine

Iga inimene vajab ka sõpru, seega mõtelge koos, kes on teie lapse sõbrad ja kuidas neid saab sõbrapäeval rõõmustada.

Sõbrale võib joonistada vahva pildi või meisterdada kauni kaardi 🙂

Võib ka meisterdada lõbusa voltitud käte ja jalgadega südamekujulise tegelase.

Samal ajal kui teete sõbrale toredat kingitust, rääkige sellest, mida toredat saab sõbraga koos teha…

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teema:

112 ja küünlapäev

On ikka veel palju pimedat aega ja paljudes kodudes põletatakse küünlaid.

Jutustage lastele küünlapäevast, rääkige, et sellega tähistati valgema aja ehk valguse lähenemist.

Meisterdage, voolige, maalige või joonistage üheskoos palju ilusaid küünlaid!

Kui vaatate koos kõige pisematega neid kauneid küünlaid, siis rääkige ka võimalikest ohtudest.

Rääkige, et küünal põleb kuuma leegiga ja seda puudutada ei tohi, sest võib haiget saada.

Natuke suurematele poistele ja tüdrukutele võib juba seletada, et küünaldega mängides võib õnnetus juhtuda ja kodus midagi põlema minna.

Samuti võib lastele õpetada selgeks päästeameti numbri 112. On hea kui lapsed teavad kuhu helistada abi saamiseks kui õnnetust märkavad.

Vaadake koos ka eriotstarbelisi autosid: kiirabiautot, tuletõrjeautot ja politseiautot.

Arutlege mille poolest need autod erinevad tavalistest autodest ja mida nendega tehakse.

Küsige lastelt mis nad arvavad, mida politseinikud, tuletõrjujad või arstid tööl teevad.

Vahva oleks kui teil oleks võimalik koos minna raamatukokku ja laps saaks seal ise otsida raamatuid, milles on kas siis küünlapäevast juttu või päästeautodest.

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teema:

Põhjamaa- ja lõunamaaloomad

Jääkarud, maalitud

Kõige pealt võiksite lapsega arutleda teemal – millised loomad on üldse põhjamaaloomad… Kes seal põhjapooluse ligidal elavad?

Näiteks – jääkaru, hüljes, põhjapõder.

Kui selle olete koos järgi uurinud, siis võiksite vaadata jääkarusid, kas siis wikipeediast, raamatust või YouTubest.

Seejärel otsige välja valge värv ja sobivat värvi paber. Midagi sellist, mis meenutab lund ja jääd.

See võib olla ka mingi sobiv tapeedi jupp või siis maalige ise valge paber kergelt sinakaks.

Sellele paberile saab laps maalida sellise jääkaru nagu oskab.

Samal ajal kui laps maalib võite rääkida sellest, et jääkaru saab minna vaatama loomaaeda, kus ta on pandud elama puuri ja kus inimesed tema eest hoolitsevad – annavad süüa ja hoiavad puuri puhta.

Kõige väiksemad lapsed, muidugi selliseid jääkarusid veel ei maali, aga nemad võivad maalida nendele karudele vett – harjutavad lainelise joone maalimist.

Kolme aastased võivad maalida jääkarudele loomaaia puurid – harjutavad niimoodi vertikaaljoonte tõmbamise oskust.

Kui põhjamaaloomadest on jutud räägitud, on aeg uurida lõunamaaloomi. Need on loomad, kes elavad soojal maal.

Näiteks – ahv, lõvi, kaamel, elevant, kaelkirjak ja tiiger.

Samal ajal kui laps joonistab, arutlege, mida need loomad söövad ja kus nad elavad.

Võite ka võrrelda põhjamaa- ja lõunamaaloomi.

Kuidas näiteks jääkaru ja pruunkaru on erinevad ja mis neil on sarnast.

Või siis kuidas erinevad tiiger ja kass?

Head uurimist ja tegutsemist 🙂

Soovin teile rõõmsat nädalat oma laste keskel!

Kõike head!

Ilona

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Teema:

Talvelõbud.

Talvelõbud on eri vanustes laste jaoks täiesti erinevad asjad.

Päris pisikesed õpivad alles lumehanges püsti püsima ja teevad tutvust libeda jääga.

Natuke suuremad juba tegutsevad õues lumelabidaga rõõmsalt lund laiali loopides ja kelgutavad.

Veel suuremad teevad lumememmesid ja lisaks kelgutamisele õpivad suusatama ning uisutama.

Aga ennem veel kui välja minna on vaja end soojalt riidesse panna ja sellega alustamegi.

Kui hakkate õue minema arutage koos lapsega, milliseid riideid on vaja selga panna ja kas jalga sobivad sandaalid või saapad 😉

Siin allpool oleval pildil on väikelaps kaunistanud tutimütsi ja villase soki. Töövahendiks on olnud guaššid, pintsel ja plastmasskahvel.

Nii väikeste lastega on oluline sinu meelest valmis saanud töö eest ära võtta ja anda lapsele uus valge paber millele ta võib maalimist jätkata.

Nii on midagi kaunist panna esile lapse lauakese juurde seinale.

Omast kogemusest tean, et kui pisikestele jätta erinevad värvid ja võimalus maalida seni kuni tahab, siis lõpptulemus on midagi pruuni või musta 🙂

Lisaks maalimisele võite võtta välja käärid ja lõigata erinevaid kujundeid ning siis on lapse kord neid kujundeid teie poolt välja lõigatud sallile paigutada ja kinni kleepida.

Tundub kerge, aga vajab ikkagi keskendumist ja see polegi lapse jaoks nii lihtne töö.

Suuremad lapsed võivad juba ise detailid välja lõigata ja ka narmad sallile ise lõigata.

Mõtelge ise välja milliseid kujundeid soovite oma sallidel näha.

Suuremate lastega võite ennem töö alustamist uurida erinevaid mustreid olemsolevatelt sallidelt, raamatutest või tänapäeval on vist kõige lihtsam googeldada internetist. Nutitelefon kipub kõige lähemal olema.

Iga maja õuel võiks olla laste rõõmuks vähemalt üks lumememm.

Õpetage lapsele kuidas teha lumepalli ja siis juba kuidas selle suureks lumememme palliks saab veeretada.

Lumememme tegemisel on ikka suuri inimesi vaja appi, kes siis need valmis veeretatud pallid ilusti teineteisele peale panevad ja aitavad ka porgandi ninaks panna.

Pärast on hea soojas toas maalida see lumemees paberile.

Selleks on vaja sinist paberit või kartongi, ja valget, musta ning punast guašši.

Kui sinist paberit pole kodus hetkel, siis võite paberi ise siniseks maalida ja ära kuivada lasta. Läheb natuke kauem aega, aga tehtud saab ikka 🙂

Järgmised tööd on teinud jällegi natuke vanemad lapsed. Või siis sellised, kes on rohkem maalimisega/ joonistamisega tegelenud.

Iga oskus tahab harjutamist.

Talvelõbud on jäädvustatud ja nüüd soovin teile lõbusaid koosolemisi nii toas kui õues.

Lapsed kasvavad kiiresti suureks, ärge magage seda imelist aega maha 🙂

Tervitades,

Ilona

Vaata siit! Kes mina, Ilona, olen ja missugune on minu kogemus lastega?

Jaanuar II nädal

Teema:

Linnud talvel

Lastega õues olles tuleb mõni lind ikka vastu või lendab mööda. Tutvustage oma lastele meie paigalinde, ehk siis neid kes talvel ka Eestis on.

Või siis kui elate kuskil mujal, siis muidugi võivad teie paigalinnud olla hoopis teistsugused 😉

Natuke suuremate lastega saab juba arutada miks osa linde jääb Eestisse ja miks rändlinnud üldse soojale maale ära lendavad.

All oleval pildil on väike laps maalinud ette antud linnu šablooni leevikese värvidega.

Võtke lapsele nähtavale ka leevikese foto või joonistatud pilt, kus pealt saab näha milline ja mis värvi see lind päriselt on.

Nii on kõige lihtsam alustada päris väikeste lastega.

Lindude maalimise töö vajab harjutamist.

Kui päris pisikestel on raske katta kogu linnu pinda pintsliga maalides, siis võite teha hoopis svammi trükki.

Nii saab linnuke kiiremini valmis 🙂

Samal ajal kui koos tegutsete on paras aeg rääkida sellest, et linnud vajavad talvel inimeste abi.

Väikestel lindudel on raske leida toitu, sest talvel kui on lumi ja jää ning maa on külmunud, siis on toiduga kitsas käes.

Järgmisel pildil on laps maalinud paigalindu – varest.

Just nii hästi nagu ta seda sel hetkel oskas.

Alati julgustage lapsi maalima ja näidake eeskuju – maalige ise lapsega koos oma variant – näiteks samast linnust.

Nii kasvab enesekindlus ja tegutsemislust.

Üks võimalus on teha linnu pilt kleepetööna.

Joonistage detailid – keha, pea, tiivad ja silm valmis.

Suuremad lapsed saavad need osad ise välja lõigata ja väiksematele võite ise need valmis lõigata.

Siin kohal on sobiv aeg tutvustada linnu välimust.

Uurige mis kehaosad linnul on ja küsige lapselt mida neist kehaosadest pole inimesel.

Seejärel arutage üheskoos kuidas need detailid paberile paigutada ja kui see on tehtud, siis jääb veel üle võtta liim ning liimida need linnud valmis.

Silmade asemel võite kasutada ka poest ostetud plastmassist silmi.

Lastele meeldivad need väga, sest et need liiguvad.

Järgmised kaks pilti on joonistanud ja maalinud natuke suurem laps, kes oskab juba joonistada.

Siin on lapsele antud mõte ehk siis teema kätte ja laps on vabalt omal valikul teostanud selle.

Kui laps veel ei tea mida lindude toidulauale joonistada, siis rääkige sellest mida linnud söövad. Mida neile võib sinna õue söögiks viia?

Kui olete juba kaua toas olnud ja on aeg minna uuesti õue, siis võtke midagi lindudele sobivat toitu kaasa ning aidake jälle üks külm talvepäev väikestel sulepallidel üle elada.

Teeme maailma paremaks – kasvõi üks päev korraga ja üks linnuke korraga 🙂

Mõnusat talve ja toredaid toimetamisi soovides,

Ilona